Väike abi on parem kui mitte midagi ning lõpuks mitu väikest annab kokku palju :)

A little help is better than nothing. In the end little things summed up makes something bigger :)

  • YouTube Social  Icon
  • Facebook Social Icon

Kassid kevade ootel

March 30, 2017

| Autor:

Laanekassi veebikodus on olnud mõnda aega vaikus, sest Laanekassi aeda hakkab vaikselt kevad tulema. Olen pistnud toas mulda esimesed seemned ja teinud aias ettevalmistusi kevadeks. Ostsin poest seemneid ning tellisin internetist juurde, mida poest ei leidnud. Ilusate ilmadega olen ka kassidega rohkem väljas käinud ja nii jääbki vähem aega Laanekassi veebikodu jaoks. Ometi ei kavatse ma seda kõrvale jätta, lihtsalt ei jõua kirjutada nii palju kui tahaks. Olen mõelnud lisada lehele eraldi osa aiaga seotud tegemiste kajastamiseks aga eks näis, mis sellest lõpuks välja tuleb.

Kassid on muidugi väljas käimisega väga rahul. Meie Sass ja Pontsu on õues käimisega harjunud, aga üllataval kombel meeldib ka meie hoiukassile Jossule väga väljas käia. Väljas meeldib neile nii väga, et kui nädalas vähemalt 2-3 korda kasse õue ei viida, siis antakse märku, et neil on kohe kindlasti väga vaja välja minna. Iga kass teeb seda erinevalt - kui keegi välisukse juures liigub (pole tähtis, kas see olen mina, minu mees või mõni külaline), siis hüpatakse välisukse juures sülle (Sass), selja tagant õla peale (Pontsu), ronitakse reisipuuri (Jossu) või passitakse kambakesi välisukse ees. Eriti ootamatu on meie külalistele kui saapapaelu sidudes keegi seljas turnib ja püsti tõustes järgmine kass kohe otsa hüppab. Pärast väljas käimist on muidugi toas kõvasti rahulikum ja taimed jäävad ka suurema tõenäosusega elama.

Huvitav on, et Jossu ei vajanud õues käimisega üldse harjutamist vaid käitus esimesest korrast alates nii nagu üks hästi kasvatatud kass käituma peaks - õues käib ta alati igal pool kaasas ja tuleb kohe kutsumise peale juurde. Tegelikult ta kaugele ei lähegi vaid on alati lähedal umbes 1-2 m raadiuses. Ka siis kui kassivennad Sass ja Pontsu lähevad kaugemale põllu peale hiiri otsima, siis Jossu jääb minu juurde. Sülle võttes nurrub eriti kõvasti ja poeb oma pisikese peaga kurgu alla või põse vastu. Loodan väga, et Jossu päriskodu saab olema selline, kus ta saab koos oma inimesega väljas jalutamas käia ja võib-olla teinekord ka natuke liiva sees püherdada.

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Viimased sissekanded

November 23, 2018

October 22, 2018

April 13, 2018

April 8, 2018

January 15, 2018

Please reload

Arhiiv
Please reload

This site was designed with the
.com
website builder. Create your website today.
Start Now