Imelikud inimesed
Sel aastal on ilusaid ilmasid olnud üpris vähe. Vahelduseks oli eile mõnusalt päikeseline sügispäev, meie kassid said samuti sellest aru. Pärast hommikusööki nad muudkui lunisid, et äkki läheks nüüd lõpuks ometi õue! Pontsu oli kõige kannatamatum ja käis muudkui minu, oma transpordipuuri ja välisukse vahet. Eks neil oli õigus ka ning me polnudki nendega juba nädal aega väljas jalutamas käinud.
Elame hetkel Tartus korteris, aga käime kassidega jalutamas linnast väljas, oma krundi peal. Pakkisime oma miisud sõiduks puuridesse ja panime end valmis, et saaks terve päeva väljas veeta. Kohale jõudes ootas meid ees ebameeldiv üllatus - keegi oli oma prahi meile hoovi peale visanud. Plaanist veeta kassidega väljas meeldiv päikesepaisteline päev sai halb tuju ja asusime mehega koristama.
Ilmselt oli prügitoojaks korteris elav inimene, kes parasjagu aknaid vahetas, sest meid ootas ees väikese korteri jagu puitraamidega väljast pruune ja seest valgeid aknaid. Õnneks olid klaasid üldiselt terved, aga samasse hunnikusse oli kildudeks visatud peegel. Väga kurb on, et mõned inimesed on nii mõtlematud ja hoolimatud. Minu hoovist läheb läbi metskitsede käigurada ja klaasikillud sattusid olema nende käiguraja peal.
Võiks ju arvata, et kui mõne korteris elava inimese jaoks prügimägi hakkab tema korteri välisuksest, siis eramajades elavad inimesed on mõistlikumad ja hoolivamad. Kahjuks mitte. Meie lähedal on lisaks mõnele üksikule majale veel mõned väikesed metstukad ja põllud. Suve jooksul oli igal nädalal näha mööda sõitmas mõnd autot, mis mõne hetke pärast vurasid linna poole tagasi. Pärast seda võis leida tee kõvalt kraavist mõned hunnikud niidetud rohtu. Sügise lähenedes hakkasid kraavidesse ilmuma ka mädanevad õunad. Ega seegi pole enam kaugel kui hakatakse lehti kraavi viskama.
Need prügiloopijad ilmselt kaugelt ei tule, arvatavasti elavad meist umbes 5 kilomeetri raadiuses. Täiesti hämmastav, et ühest küljest tahetakse tulla metsa seeni ja marju korjama või välja tervisesporti tegema, aga ei ole mingi häbi sinna samasse maha visata mädanema ja haisema oma aiaprügi. Kõdunev-mädanev materjal on veel isegi hästi - olen koristanud oma hoovist näiteks ka plastikust kohvitopse, kilekotte ja plastpudeleid aga ka näiteks väikelaste mähkmeid ja erinevaid autojuppe alates istmete peatugedest kuni ukselinkide ja tuledeni välja.
Võib-olla olen ise imelik, aga mõni asi mulle lihtsalt ei mahu pähe. Näiteks igal aastal korraldame Teeme Ära talgupäevi, koristame ühiselt metsaaluseid ja teeservasid ning ülejäänud aasta jooksul loobime rõõmsalt prügi maha, et järgmisel aastal seda jälle koos koristada? Siinkohal tuleb meelde üks kommentaar 2017. aasta talgupäevast. Teemaks olid metsa all jalutavad koeraomanikud, kes korjavad oma koera järgi junnid kilekotti, et need siis kilekotiga jälle metsa alla maha visata. Mõistlikum oleks jätta see junn lahtiselt vedelema ja kõduneb ära, mitte aastateks kilekotiga koos metsa alla.
Oleks siis probleem, et prügi pole kusagile panna. Tartu linnal on väga hea lehekülg selle kohta, kuhu oma jäätmeid viia: http://www.tartu.ee/et/kuhu-jaatmed-viia. Pööran tähelepanu, et palju asju on võimalik ära anda tasuta: töötlemata puit, sh põõsaste puude oksad; vanad rõivad ja tekstiilid; taaskasutatavad jäätmed, st pakendijäätmed, plast- ja klaastaara; elektroonikaromud nagu külmikud, telerid, arvutid; suuremõõtmelised jäätmed, näiteks mööbel; ohtlikud jäätmed nagu akud-patareid, värvid, lambid, ravimid; autorehvid; vanapaber. Hoolimata sellest olen leidnud oma krundilt lisaks hulgale plast- ja klaaspudelitele ka näiteks autorehve ja ravimipakendeid.
Biolagunevaid jäätmeid võetakse vastu tasu eest 0,12 €/tonn, aga kas tõesti on mõne ämbritäie muru ära viimise eest paar senti liiga palju maksta? Näiteks tavalise auto järelhaagise kandevõime on 750kg, mis teeb selle koguse biolagunevate jäätmete äraandmise tasuks umbes 10 senti. See maksab vähem kui näiteks poest pakk piima või mõni saiake või kasvõi autokütus oma prahi linnast välja viimiseks. Tasu eest võetakse vastu ka aknaraame hinnaga 6 €/t. Kas tõepoolest oli raske maksta 2,5 eurot ja anda need aknad vastuvõtukohta selle asemel, et sõita Tartust välja ja see prügi mulle hoovi maha visata?
