Kevadine kasvuaeg
Käesoleva aasta alguses lubasin kirjutada mõned lood, mille algus jääb eelmisesse aastasse, tänane lugu on üks neist. Eelmise aasta mais ostsin poest õunu, mille seest leidsin idudega seemned. Õunasort oli minu mäletamist mööda Pink Lady. Päritolumaad kahjuks enam ei mäleta, aga kindlasti ei olnud tegu Eesti õuntega. Pistsin seemned mulda ja viie päeva pärast olid esimesed lehekesed mullast väljas.
Augusti alguses istutasin puud välja päikesepaistelisse kohta suurema kasti sisse. Ütlen kohe ära, et mul ei olnud plaanis neist seemnetest omale õunapuid kasvatada. Tahtsin lihtsalt näha, kas poest otstetud välismaa õuna seest leitud seemned üldse elujõulised on.
Tulemus oli üllatav - kasvama läksid kõik mulla sisse pandud seitse seemet ja hämmastaval kombel elas enamus neist ka Eesti talve üle. Täna on seitsmest puukesest kuuel punakad pungad küljes ja ühel juba esimesed lehekesedki väljas. Huvitav on, et talvega sai hukka see puu, mis sügisel kõige suuremaks kasvas ning lehed on täna väljas puul, mis sügisel oli üks väiksemaid.
Ma ei uskunud, et need puud väljas talve üle elavad. Kuna mul ei olnud plaanis neid kasvatada, siis ma ei teinud ise ka midagi selleks, et neid lume ja külma eest kaitsta. Kevadel sadas taimekasti vett, mis jäi külmunud pinnase peale ning mitu korda läbi jäätus. Üllatavalt elujõulised seemned. Mõtlesin anda neile võimaluse edasi kasvada. Istutan nad sel aastal ilmselt taimekastist välja aeda maha ning panen kitsede kaitseks võrgud ümber. Õunte kasvamist ma neilt ei oota, las lihtsalt kasvavad kuni neis elujõudu on.
