Sügisene prügisadu

Laanekassi jaoks on sügise tulekuga kiiremad ajad mõnes mõttes mööda saanud. Vihmaste ja pimedate ilmadega pikalt väljas olla enam ei taha ja lõpuks on jälle aega tegeleda ka blogi ja veebilehega. Isegi minu kassid ei küsi enam väga tihti õue viimist. Mõtlesin tänases postituses kirjutada väikese kokkuvõtte sellest, mis sel ajal toimus kui blogis haudvaikus oli.

Suvi oli sel aastal ülimõnus. Suur suvine kuumalaine oli küll raskesti talutav, eriti karvakasukaga kassidele, aga tegelikult ei ole siin kurta midagi - ilusad päikeselised ilmad on paremad kui mõni teine suvi, kus koguaeg sajab vihma ja päeval on ainult 15 kraadi sooja. Kassid jäid ilmselt samuti suvega rahule - nad said väga palju väljas olla, hiiri püüda ja suurte konnadega tutvust teha.

Sel suvel olid meil ka kaks hoiukassi: Oskar ja Kribu. Kui Oskari kohta jõudsid mõned pildid ja natuke juttu ka blogisse, siis Kribu kohta ei saanud kirja midagi. Peamine põhjus oli selles, et Kribu seisund oli meie juurde jõudes väga halb. Esialgu polnud isegi kindlust, kas ta üldse elama jääb, sest kõhust punnitas välja suur golfipallisuurune song, ühel jalal oli valesti kokku kasvama hakanud reieluu murd, katkine jalg oli ka tõsiselt paistes ja põletikus ning üleval palavik. Kiisuke ise oli aga pisike, umbes ainult 1,5 kuud vana. Sellises vanuses kassikesed on tavaliselt alles oma emaga koos.

Mul on plaanis Kribust omaette lugu kirjutada mistõttu ma hetkel temast rohkem ei jutusta. Ütlen ainult etteruttavalt ära, et Kribu on täna rõõmus noor elujõudu ja aktiivsust täis kassike ja nii tema kui Oskar said mõlemad omale ka hea päriskodu.

Kuidagi märkamatult sai selle aasta ilus suvi otsa. Samas sügise tulek on seevastu väga hästi näha. Tavaliselt on üheks sügise märgiks see, et puudelt hakkavad lehed langema. Meil aga hakkas ümbruskonnas igasuguseid asju maha sadama. Riigimetsas langes näiteks ohtralt puid. RMK tegi seekord meie ümber ikka mõnuga lageraiet - ringi liikudes tundub, et vähemalt 1/3, kui mitte rohkem, võeti meie naabruskonnas puid maha. Alles on nüüd ainult tühjad platsid ja võsa. Puidu väljavedu kestab tänaseni. Üldiselt on näha, et RMK oma tegevuse inimsilma alt võimalikult palju ära koristanud - töid tehakse hämaras ja pimedamal ajal. Ükskord lihtsalt avastad, et jälle on järgmise ilusa metsatuka asemel kole ja tühi raielank. Mitu korda on silma jäänud mitmel korral ka segaduses metskitsed, kes otsivad omale nüüd uusi liikumisradu, sest vanad varjulised teed on raie tegemisega ära koristatud.

Samuti hakkas oktoobris meie juures prügi maha sadama. Kui eelmisel sügisel visati meie hoovi maha klaasidega aknaraamid, siis sel sügisel ilmusid sama käekirjaga oktoobri alguses kildudeks visatud WC pott ning mõni nädal hiljem akendega samasse kohta puidust valged kapiuksed. Meil on vaimusilmas sellest rokastajast pilt ette tekkima hakanud - elab vanas suuremas puumajas ühes korteris ja igal sügisel teeb remonti - eelmisel aastal vahetas aknad ja sel aastal uuendas WC-d/vannituba. Eks näis, mis siis järgmisena meile hoovi ilmub.

Näha on, et meie hoovist mööda voorivate tundmatute autode hulk on ka suurenenud - ilmselt viiakse metsa alla aiast riisutud lehti või muud aiasodi. Alles nädal tagasi sattusime peale mahtuniversaalile, mille pagasiruum, tagaistmed ning ka juhi kõrvaliste olid kõik suuri prügikotte täis topitud. Juht sõitis aeglaselt ja tegi metsa vahel peatuse - vaatas pikalt kraavi ja seejärel luusis lageraiest tekkinud puiduvirnade taga. Ilmselt otsis head kohta, kuhu oma autosse topitud sodi maha jätta. Sõitsime tal mõnda aega järgi, et teda teolt tabada, aga ta sai meie jälitustegevusest aru ja sõitis linna poole tagasi. Õhtul oli valvekaamera salvestisest näha, kuidas see auto uuesti pimedas metsa vahele sõitis. Eks ta siis ilmselt oma prahi kusagile ka ära poetas.

Mind paneb selline järjekindlus kohati imestama, sest linnas asuvasse jäätmejaama saab sellist sodi ära anda tasuta, aga mõned ikka arvavad, et ei saa muidu elada kui metsa oma prahti ei too. Ei saa mainimata jätta, et neist korraks metsa vahel käivatest autodest üsna suur osa on hiiglaslikud puhtad ja läikivad maasturid. Võib-olla neil inimestel siis ei kõlbagi käia jäätmejaamas? Ei tea, ma lihtsalt ei mõista seda.