Ööelu Tartus läbi kassivõrgu
Eile öösel kell 2:30 äratas mu mees mind üles küsimusega: "Kas tahad midagi huvitavat näha?" Kõik oli vaikne aga magamistuba oli kummalist oranži valgust täis. Mees ütles, et ärkaski valguse peale üles. Vaatasin aknast välja ja esialgu ei osanudki midagi kosta - ei tea, kas unisuse või aknast avaneva vaatepildi jaburuse tõttu. Väljas lõõmas suures leegis meie kortermaja paberiprahi prügikast.
Möödus kõige rohkem paar minutit kui kohale jõudis suur tuletõrjeauto. Voolikud keriti välja ja asuti kustutama. Pildi leekidest tegin mõned sekundid enne kui suur suitsupahvakas õhku tõusis ja leek ära kadus. Kahjuks ei taibanud ma unise peaga kassivõrku pildi tegemiseks akna eest ära tõsta.
Kustutustööd kestsid umbes 15 minutit ja tuletõrjeauto lahkus. Kõik toimus nii vaikselt, et paljud elanikud vist isegi ei ärganud ja avastasid alles hommikul koleda vaatepildi möödunud ööl toimunust. Ka meie kassid Sass ja Pontsu magasid ning ainult Kukuli ronis aknalauale väljas toimuvat tegevust jälgima. Paberikonteinerist jäi alles ainult paar ratast sulanud plastikukänkra küljes ja pakendikonteiner jäi ilma ühest küljest.
Kellegi totter plaan paberisodi põlema panna tähendab nüüd meie kortermajale kahe uue suure prügikonteineri ostmist. See on ilmselt 1500-2000 euro suurune väljaminek, millest osa peab tulema kahjuks ka minu rahakotist. Lisaks sai meie kortermaja ümbrust korras hoidev vanahärra endale ebameeldiva ülesande põlengu jäägid ära koristada. Ausalt öeldes on minu jaoks lihtsalt pettumust tekitav sellise jaburusega kokku puutuda.
