Lugu liivakastist
Minult on korduvalt küsitud, et jagaksin pilte oma kassidele ehitatud liivakastist. Tänases postituses kirjutan pikemalt meie oma tehtud kassikapist - liivakastist.
Alustan oma looga veidi kaugemalt - minu jaoks algas liivakastilugu mitu aastat tagasi kui meie juurde tuli hoiule kassiema koos oma väikeste järglastega ja kasutasime tavalist madalat liivakasti. Kui pisikesed karvakerad suuremaks kasvasid ja liivakasti kasutama hakkasid, oli lõpuks liivakasti ümbrus alati puru täis, sest iga külastaja tassis kastist oma käppadega paratamatult natuke liiva välja.
Vahel leidis mõni väike asjapulk, et väga tore on kastist liiva suure kaarega välja kraapida ja põrandal ringi ajada. Teinekord juhtus ka, et liivakasti sattusid mõned mänguasjad ja neid üritati siis rõõmsalt liiva alla peita. Ükskord oli isegi liivakasti puhastamiseks mõeldud kühvel käiku võetud. Ma ei tea, kas sellega sai hakkama üksiküritaja või oli tegemist grupisaavutusega, igatahes nii ma selle kühvli koju jõudes liivakastist leidsin.
Pisikesed karvakerad said suuremaks ja mõned kolisid ka oma päriskoju kuid liivapuru põrandal jäi ikka igapäevaseks nähtuseks. Lõpuks sai mul pidevast liivakasti ümbruse koristamisest lihtsalt kõrini ja hakkasin katsetama erinevaid lahendusi, et liiva põrandale vähem jõuaks.
Esimesena katsetasin liivakasti, kuhu kassid saaksid pealt sisse ronida. Ostsin poest suure ja kõrge läbipaistva kasti, tegin selle kaane sisse ümmarguse ava ja kleepisin kaane peale kanga, et kassidel oleks välja ronides millestki kinni hoida. Kahjuks mul ei ole endal alles enam ühtki pilti sellest versioonist, aga kõrvaloleval internetist leitud pildilt saab selgeks, milline see enam-vähem välja nägi.
Meie väike preili Kukuli avaldas selle liivakasti kohta kohe oma arvamust: "Niisugune liivakast ei kõlba kohe üldse mitte ja tema pissib parema meelega kööki vaiba peale kui hakkab sellist liivakasti kasutama." Panin vaiba pessu ja mõtlesin, et Kukuli vajab lihtsalt veid aega harjumiseks. Eemaldasin isegi kastilt kaane, et kassidel oleks lihtsam sisse ronida.
Kui vaip sai pestud ja põrandale tagasi, siis arvas Kukuli, et on paras aeg mulle uuesti liivakasti kohta vihjata, sest esimesel korral ma ju ilmselgelt ei võtnud õppust. Niisiis, vaip läks uuesti pessu ja pealt sissekäidav liivakast sai ära likvideeritud ning vana madal variant jälle tuppa tagasi. Pärast seda pole Kukuli enam kunagi kööki vaiba peale häda tegema läinud.
Järgmisena proovisin kasutada liivakasti juures põrandal matti. Mõte selle taga oli, et kui kassid liivakastist välja astuvad, siis pudeneb liiv matile ja kaugemale ei levi. Peab ütlema, et see oli samuti üks "tore" kogemus. Kuna liivakastist välja tulles peab mõni kass vahel ka põranda peal kraapima, siis kraabiti ka matt otsapidi liivakasti ja mis sinna sisse jõuab, see tuleb ju liiva alla ära matta!
Sellega sai mul katsetamiste isu otsa. Kuna ma ise just eriline puutöömeister ei ole ja mul on suurepärane mees, kes suudab teha vist kõike, mida ma ainult tahta oskan, siis palusin, et ta kasside jaoks ühe kapi ehitaks. Sain vastuseks "Ikka saab. Millist sa tahad?"
Niisiis tegin nimekirja kõigest, mida ma kapile soovin ja mõned kritseldused paberi peale oma visiooni selgitamiseks. Minu nõudmised olid:
võimalikult suur liivakasti ala;
eeskoda, kus kassid saavad mõned sammud teha ja käppade vahelt liiva välja pudistada;
koht, kus hoida kassiliiva tagavara;
sahtel igasuguse kassivarustuse jaoks nagu kasside kaelarihmad, käärid küünte lõikamiseks jms;
eraldi riiul, kus saaks hoida liivakasti puhastamiseks vajalikku varustust.
Mu kallis mees pakkus veel välja, et võiks teha kapi peale klaasid, et liivakasti valgust sisse paistaks. Ta joonestas minu siis soovide järgi kapist 3D mudeli, tegi tööjoonised, valmistas kapi detailid. Kapi kokku panek oli lõpuks koht, kus ma ka veidi käed külge panna sain.
Meil tekkis väike raskus kapiustele nuppude-sangade valikul ja seega läksime lihtsamat teed - ei valinudki midagi. Ustesse said tehtud hoopis käpajälgede kujulised augud. Mu mees tahtis proovida puidu graveerimist ja nii said ustele lisatud kaunistuseks kõrred viljapeadega. Materjalina kasutasime pealmiste paksemate plaatide jaoks tammepuitu (selle sisse tulid klaasid) ja ülejäänud osad said tehtud kasest.
Kuna kapp oli meie enda vabalt valitud tuppa sobivate mõõtudega (78 cm kõrge, 140 cm lai ja 45 cm sügav), siis pidime kapi sisse liiva jaoks ehitama ise ka plastikust kasti, mida saaks vajadusel puhastada. Liivakast mahutab umbes 30 liitrit kassiliiva. Alumisel pildil on mõõtkavaks meie ilus suur 8 kilo kaaluv Sass.
Kapi välises seinas on ava, mille kaudu kassid saavad liikuda nn. eeskotta ja sisemises seinas esimese avaga nihkes teine ava. Avad on nihkes, et sundida kassi eeskojas paar sammu tegema ja nii pudeneb liiv käppade vahelt eeskotta.
Pean ütlema, et eeskotta liiva kogumine tegelikult täiesti töötab. Olen märganud, et mõnikord astuvad kassid liivakastist eeskotta, raputavad seal siis oma tagumisi käppasid ja alles seejärel astuvad eeskojast tuppa. Eeskoja laes on riiul, kuhu mahub kõik liivakasti puhastamiseks vajalik (pildil roosa kasti sees). Soovide järgi sain kapi küljele ka riiuli varuliiva hoidmiseks ja sahtli muu kassikraami jaoks. Nagu piltidelt näha, siis Sass oli terve pildistamise aja ninapidi (või käppapidi) juures.
Kuna ma ei viitsi ka eeskoja põrandat just liiga tihti pühkida, siis tegin sinna karvase vaiba, mis võtab kinni liiva ning ka osa liivakastis kraapimise käigus õhku paiskuvast tolmust. Vaiba tegemisest kirjutan täpsemalt kunagi hiljem. Praegu puhastan liivakasti eeskoda umbes korra nädalas. Liivakasti sisu puhastan iga päev või ülepäeviti (kui juhtub, et käin kassidega pikemalt väljas jalutamas).
Lõpptulemusega olen rahul ja tundub, et kassid samuti. See on väljast kena vaadata, sobib kokku ülejäänud toas oleva mööbliga ning kasside jaoks on see piisavalt suur ja privaatne koht. Naljakas on see, et kui kassid käivad liivakastis ja kapi uksed mingil põhjusel lahti on, siis ronivad nad sisse-välja ikka läbi avade kapi seintes mitte ei kasuta avatud uksi. Ja teinekord meeldib neile lihtsalt kapi peal lamada või istuda.
