Hallid sokid
Tänane lugu on käsitöö valdkonnast, täpsemalt sokkide kudumisest. Ma olen selline, kellel tihti käed-jalad külmetavad. Eriti annab see tunda kui pikalt laua taga istuda ja arvutiga tööd teha. See oli hea ettekääne järgmise väikese kudumisprojekti alustamiseks. Nii ma otsisingi oma lõngavarudest välja tumehalli sokilõnga ja hakkasin sokke kuduma.
Ega sokkide kudumises midagi eriliselt uudset ei ole. Tahtsin madala säärega ja mugavaid villaseid sokke, mida kanda susside sees tavaliste sokkide peal. Inspiratsiooniks lappasin natuke DROPS Design'i mustrikogus, kuni leidsin mustri sokkidest, mis enam-vähem minu soovidele vastasid. Leitud mustrit saab näha siit. Vaatasin pilti, lugesin mustrit ja tegin nii nagu alati - mitte mustri ja juhiste järgi vaid improviseerisin.
Minu jaoks oli seekord uus kannaosa kudumise viis, seni olin ma sokkidele ikka tavalisi kandasid kudunud. Ei saagi öelda, et üks variant oleks keerulisem kui teine, lihtsalt lõpptulemus näeb erinev välja.
Varbaosa tegin ka nö. mittestandardse - kahandused tegin vastavalt jala kujule. Tulemus näeb valmis soki peal välja imelik ja harjumatu, aga jalas on palju mugavam kui sümmeetriliselt kahandatud ots.
Kudumisel kasutasin stockSchoeller und Stahl sokilõnga Fortissima (värv 1057) ja kudumiseks vardaid nr 2.5. Sokkide ja ka kinnaste puhul meeldib mulle tavaliselt kududa mõlemat paarilist samal ajal korda-mööda. Siis ei ole pärast ühe valmimist tunnet, et "ah, nüüd peab veel hakkama teist ka kuduma" kuigi tegelikult tahaks juba kasutusele võtta. Lõnga kulus ühe soki jaoks veidi üle poole toki.
Kahte sokki või kinnast koos kududes on ka see eelis, et käigupealt mustrit välja mõeldes ja kahandamisi-kasvatamisi tehes ei ole vaja märkmeid teha ega üritada hiljem meelde tuletada või juba valmis kootud paarilise pealt välja lugeda, et kuidas täpselt mingi osa kootud sai.
Kuna nr 2.5 vardaid ei olnud mul ühest materjalist kaht komplekti, siis kudusin ühe soki bambusvarrastega ja teise metallist varrastega. Viimati kudusin sokke nii ammu, et olin jõudnud juba unustada, millised vardad kõige paremad on. Ma polnud vist poole sokinigi jõudnud kui juba hakkasin vardaid ringi tõstma - kudusin bambusest varrastega ja hoidsin ootel soki silmuseid metallvarrastel.
Korduv silmuste tõstmine ühelt vardalt teisele oli üksjagu tüütu. Kudumise ajal jõudsin välja mõelda oma edetabeli varraste materjali osas - kõige paremad on minu hinnangul roosipuust vardad, teisel kohal bambusest ja viimaks metallvardad. Mulle meeldib puidust varraste juures nende kergus ja väike painduvus. Metallvardad on liiga jäigad ja vahel jääb seetõttu kudumi pealt näha kerge triip kohas, kus on lõnga üleminek ühelt vardalt teisele. Puidust vardad on piisavalt painduvad, et sellist joont ei tekiks. Märkasin ka, et kudumi pind jäi bambusvarrastega ühtlasem kui metallvarrastega. Miks on roosipuust vardad paremad kui bambusest? Roosipuu on veidi tugevam ja jäigem kui bambus, see on eriti hästi tajutav peenemate varraste korral.
Kokkuvõttes - sokid tulid küll igavalt hallid, aga minu plätudega sobivad ideaalselt.
