Uus e-pood ja kassipoiss Miku
Katsetan uut e-poe keskkonda, et Laanekassi mänguasju oleks mugavam tellida. Uue veebipoe leiab aadressilt https://www.laanekass.com/online-store. Kui poe kasutamisel esineb tõrkeid, siis palun mulle kirjutada (laanekassikodu@gmail.com). Tundub tüütu, aga tagasiside põhjal saan teha parandusi.
Lisaks on nüüd kaubavalikus ka midagi neile, kes ei taha lemmiklooma mänguasju osta. Tegin helesinise heegelniidiga käpajälje, mille küünisteks on klaaspärlid. Käpajälge saab kasutada kaunistusena näiteks riietel, käekoti või seljakoti küljes. Kinnitamiseks on väike küünistega samas toonis haaknõel. Hetkel on e-poes valikus helesinine, aga saan teha ka teisi värve kui mulle oma värvisoovist kirjutada. Käpajälg on vormi ja kuju hoidmiseks tärgeldatud.
Samal ajal kui mina blogipostitust kirjutasin, arvas meie hoiukass Miku, et on õige aeg oma päevast und tulle minu külje alla magama. Ta võttis isegi oma käppadega minu käe ümbert kinni.
Miku on selles mõttes huvitav kass, et ta reisib väga hästi transpordipuuris ja autos ning isegi magab hea meelega transpordipuuris kuid hingelt on täielikult toakass ja õues käia ta ei taha. Kui uks on lahti nin on võimalus välja minna, siis Miku ei lähe. Oleme Mikut koos oma teiste kassidega korduvalt õue viinud, et teda harjutada väljas jalutamisega. Erinevalt teistest kassidest jookseb ta esimesel võimalusel ukse juurde, et tagasi sisse saada Kui see pole võimalik, siis otsib omale mõne peidukoha. Kõige halvem on, et ta satub väljas paanikasse ega tule kutsumise peale juurde ning jookseb eest ära. Toas vastupidi tuleb ta kutsumise peale juurde ja tahab mängida või pai.
Kuigi Miku on meile hoiule toodud õuekasside kolooniast, on mul tunne, et ta pole seal sündinud vaid on sinna viidud kellegi kodust. Ta oli välimuselt väga erinev kõigist teistest selle koloonia kassidest. Erineb ka Miku käitumine - ta pole sülle võttes kramplik ja laseb endaga hästi toimetada. Pole probleemi küüsi lõigata, kammida, hambaid-kõrvu-silmi kontrollida jms. See näitab, et temaga on tegeletud kui ta oli väike kassipoeg. Õuest püütud täiskasvanud kassid üldjuhul ei lase end niimoodi sülle võtta ja toimetada nagu Miku.
Paljud inimesed ei tea, et kassidel on väga hea mälu. Tugevad negatiivsed mälestused tekitavad neis hiljem kindlaid käitumismustreid. Mulle tundub, et Miku suur hirm õues olemise ja toast välja mineku ees ongi tingitud sellest, et väikese kassipojana oli ta toas koos inimestega ning hiljem hüljatud. Kui kassipoeg kasvas suuremaks ja polnud enam nii armas, siis visati välja ühte kassikolooniasse, sest: "Näe, seal on kasse palju. Keegi ei märka kui üks juurde tuleb. Küll ta püüab hiiri kui kõht tühi on." Ja nii visati Miku välja ja jäeti omapead. Nõme, aga seda juhtub rohkem kui arvatakse. Keegi ei tea seda paremini kui need, kes üritavad kodutuid ja hüljatud kasse aidata.
Tulemusena on Miku mingil hetkel väljas olles saanud sabaluu murru ja eluagse hirmu väljas olemise ees. Kellelgi ei lähe meelest ära kui ta oma kodust oma pere juurest ühel heal päeval võõrasse kohta õue visatakse ja üksi jäetakse. Ei ole imestada, et kassile jääb terveks eluks hirm, et ta võidakse uuesti päriseks õue visata.
Hea on vähemalt see, et Miku ei ole oma elurõõmu kaotanud - toas on ta aktiivne, mänguhimuline ja väga rõõmus. Kui soovid omale head tubast kassisõpra näiteks korterisse, siis rõõmusta Mikut ja paku talle oma päriskodu ja perekonda. Aga arvesta, et see peab olema Mikule terveks tema eluks, sest ühe väikese kassikese kohta on tal halbu mälestusi rohkem kui küllalt. Boonusena - öösel tuleb Miku kaissu padja peale magama ja hommikul ärgates näed esimesena väikest nurruvat karvakera.
