Natuke puukidest
Kui ilmad lähevad ilusaks, siis ilmuvad välja ka puugid. Nad muutuvad aktiivseks kui ööpäevane temperatuur on vähemalt 5–7 °C. Puugid kuuluvad ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi. Eestis on levinud kaks liiki: laanepuuk ja võsapuuk. Igal aastal tehakse teavitustööd puukide levitatavatest hirmsatest haigustest: puukentsefaliit ja puukborrelioos. Puukentsefaliidi vastu on olemas vaktsiin ning varasematel aastatel on mööda Eestit ringi liikunud vaktsiinibuss, kus end vaktsineerida sai lasta. Puukidele ja puugihaigustele on pühendatud veebileht https://www.puugid.ee/. Palju leiab ka juhiseid selle kohta, kuidas end puukide eest kaitsta ja puugihammustusi ennetada. Ühe sellise soovituste nimekirja leiab näiteks siit:
Lihtne on leida infot ka puukide elutsükli ja paljunemise kohta. Teada on, et puugil on neli arenguetappi: muna, larv, nümf ja täiskasvanu. Verd vajavad puugid nii arenguks kui paljunemiseks, samas sigimine toimub sugulisel teel. Inimesi hammustavad kõige sagedamini nümfid ja täiskasvanud puugid. Kuna nümfid on väga väikesed, siis on neid eriti raske märgata. Viimati puutusin ühega kokku paar nädalat tagasi, sest "minipuuk" oli end Pontsu kõrva peale sööma kinnitanud.
Täiskasvanud emane puuk kinnitub peremehe nahale ligikaudu nädalaks ja imeb verd kuni paisub umbes hernetera suuruseks. Toitumise lõpetanud, laseb puuk oma ohvrist lahti, kukub maapinnale ning valmistub munemiseks. Paisunud alakeha tõttu ei saa ta kukkumiskohast eemale roomata ning muneb oma munad kõik sinnasamasse hunnikusse. Mune on keskmiselt 2000-3000. Munadest kooruvad vastsed püsivad maapinna lähedal ja ootavad oma esimest ohvrit, kelleks on enamasti pisinärilised ja maas tegutsevad linnud nagu rästad. Samas on täheldatud ka vastsete rünnakuid inimestele, eriti väikestele lastele. Väga hea lugemise puukide elust ja arengust leiab Eesti Looduse artiklist: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3193_3169.html.
Vähem teatakse ja räägitakse sellest, et puugid on ohtlikud ka lemmikloomadele. Koerte kohta leiab infot veidi rohkem, kasside kohta vähem. Koertele kandub puukidelt enamasti borrelioos ning ka anaplasmoos kuid entsefaliidiviirus on koertel üliharuldane. Ka entsefaliidiviirusega nakatumise korral haigestumist tihti ei toimu. Kui see siiski juhtub, siis võivad koerad saada nn puugihalvatuse, mis algab tagajalgade halvatusega ja võib lõppeda surmaga hingamisteede seiskumise tõttu. Ka kasside verest on leitud nii anaplasmoosi kui borrelioosi haiguse antikehi.
Borrelioosi (ehk Lyme'i tõppe) nakatuvad nii koerad kui kassid. Borrelioosibakteritega nakatunud koertest haigestub umbes 10% (inimestest umbes 90%). Nakatumise korral võib esineda väsimus, palavik, isutus, liikumisraskused ja liigeseprobleemid. Haigustunnustele on iseloomulik perioodilisus. Põletik võib rännata ühest liigesest teise või esineda mitmes liigeses üheaegselt. Pikaajalisel põdemisel võivad tekkida ka neeru- ja südamekahjustused, kuid need esinevad harva. Borrelioosi diagnoositakse veretesti alusel. Lemmikloomadel allub borrelioos ravile hästi, eriti kui diagnoos saadakse varakult. Lemmikloomade jaoks välja töötad ka vaktsiin. Eestis veel mõni aasta tagasi loomi borrelioosi vastu vaktsineerida ei saanud, aga täna on see mõnes lemmikloomakliinikus juba võimalik. Näiteks pakub vaktsineerimist PetCity Loomakliinik.
Anaplasmoosi haigestumist põhjustab samuti bakter, mis kandub puugist peremehe organismi 24-48 tunni jooksul pärast kinnitumist. Anaplasmoosi haigustunnused on väsimus, kerge või mõõdukas palavik, isu puudumine ja liikumisvaevused. Kuna nimetatud tunnused sobivad mitme haigusega, siis on diagnoosi kinnitamiseks vaja teha laboratoorsed uuringud. Nagu borrelioosist, paranevad koerad ka anaplasmoosist hästi. Puukidelt kassidele-koertele levivate haiguste kohta saab rohkem lugeda PetCity lehelt
ja Postimehe artiklist http://lemmik.postimees.ee/3635935/puukentsefaliit-lemmikuid-ei-ohusta-kull-aga-puukborrelioos.
Veterinaarapteekides ja loomakliinikutes on saadaval ravimid, mis aitavad juba kinnitunud puuki surmata ning kaelarihmad, mis puuke eemale peletavad. Tuntud on tilgalahused on looma turjale manustamiseks. Need tapavad puugid ja muud verd imevad parasiidid aga kahjuks avaldub ravimi toime alles pärast seda, kui puuk on end looma külge kinnitunud ja verd imenud. Kui puuk kannab haigustekitajat, siis ravimi toime avaldumise ajaks võib puuk olla juba looma nakatanud. Kaelarihmad sisaldavad aineid, mis peaksid puuke eemale peletama kuid tihti see ei tööta ja puugid leiavad loomal ikka koha, kust verd imeda. Rohkem saab lugeda näiteks:
Kõige parem on eemaldada puuk enne kui see end looma külge kinnitada jõuab. Kassidel-koertel on üsna raske karvade seest puuke märgata, eriti tumeda karvaga ja pikakarvalistel loomadel. Samas hele karvkate ei välista ka puukide kinnitumist - meie Sass on suures osas valge karvaga ja puugid paistavad hästi silma kuid olenemata valge karva eelistest suudab mõni puuk ikka end hästi peita ja tema külge imeda. Loomaarstid soovitavad kasse-koeri pärast õues käimist puukide eemaldamiseks korralikult kammida. Samuti kui puuk on end naha sisse imenud, tuleks see võimalikult kiiresti eemaldada, et puuk ei jõuaks borrelioosi ja anaplasmoosibaktereid loomale üle kanda. Müügil on ka spetsiaalsed puugieemaldustangid. Rohkem soovitusi puukide ja muude välisparasiitide eemaldamiseks leiab näiteks:
http://www.loomakliinikud.ee/Valisparasiidid-ja-nende-torje/ ja http://puugiinfo.blogspot.com.ee/2012/05/kuidas-eemaldada-puuki.html.
Arvestades suurt puukide kohta tehtud teavitustööd paneb mind teinekord ikka veel imestama, kui hoolimatud mõned loomaomanikud on ja lasevad puukidel rahulikult verd imeda ja paljuneda oma loomade peal. Toas elavad lemmikud on üldjuhul pestud-kammitud ja muidu hästi hoolitsetud ja puukidel nende peal elada ei lasta. Samas mitmed ettevõtted ja inimesed kasutavad oma vara kaitsmiseks valvekoeri, kellele antakse süüa, mõnd hoitakse ketis ja keegi ei vaevugi puugikontrolli tegema. Isegi kui nähakse looma küljes puuke, siis lastakse neil rahulikult edasi verd imeda.
Üks viimase aja kehvas mõttes meeldejäävad mälestused on pärit Tartus Raadil asuvast autoremonditöökojast, kus liikus vabalt ringi suur valvekoer, kelle küljes elas peotäis puuke ja karv oli pulstis. Samal ajal kui auto oli remondis, ostsime mehega sellele koerale kammi, kammisime teda ja korjasime ära tema küljest hulga puuke. Kamm sai jäetud töökotta koos märkusega koera karva kehvast seisust. Samas - mis õigus on mul minna näppima kellegi teise koera? Tegelikult ei olegi õigust ja ei tohiks näppida, aga mul oli lihtsalt koerast hirmus kahju.
Teine halb mälestus on pärit käesoleva aasta kevadest kui käisin sünnipäeval Tallinna lähedal ühes toitlustusasutuses, mille juures on üsna suur hoov väljas istumiseks. Rahvast oli palju, lapsed jooksid ring ja mõned pered olid seal koos oma koertega. Seal nägin kaht väga rääbakat ja puuke täis kohalikku kassi, kes ilmselt ei olnud otseselt kellegi omad, aga toidu ja seltskonna pärast on regulaarsed külalised. Nemad said meilt mitu paid (olid selle üle ise väga õnnelikud) ja lahti mitmest puugist, kes kivi vahel laiaks litsutud said.
Ei ole minu asi minna õpetama võõraid inimesi elama. Ei ole ka normaalne käia võõraid loomi näppimas, sest kui endal on kodus lemmikud, siis kes teab, mis haigusi sealt koju oma lemmikutele tassida võib. Ega mulle endalegi ei meeldi see kui võõrad käivad minu kasse katsumas.
Teisest küljest tundub mulle ebanormaalne ja hoolimatu see, et üks puhke- ja toitlustusasutus laseb rahulikult oma õue peal puukidel paljuneda ja levida kuigi seal käivad paljud pered puhkamas ja aega veetmas koos lastega ning lemmikloomadega. Nad istuvad ja mängivad selle sama muru peal, kuhu täis söönud puugid oma munad munevad ja puugivastsed omale ohvreid otsivad.
Kahjuks on selliseid puhkeasutusi ja turismitalusid küllalt, kus liiguvad ringi mitte-kellegi-kassid ja peetakse valvekoeri. Heal juhul kassid kastreeritakse-steriliseeritakse. Kui koerte toitmine on tavaline, siis kasside puhul eeldatakse lisaks, et las nad püüavad kusagilt hiiri. Hiiri leiavad kassid küll, näiteks heinamaalt kõrge rohu seest ja hiirejahilt haagivad end kassi karva sisse ka mõned puugid. Aga neid puuke ära korjama ei vaevu keegi. Sedasi nad rõõmsalt seal turismitalu-puhkekoha õues paljunevadki: imevad end kassi või koera verd täis ja kukuvad maha hoonete lähedale õue peale oma 2000-3000 muna munema, sest loomad veedavad seal aega lootuses saada süüa ja tähelepanu. Loomadelt puukide korjamine ja nende hävitamine pole kellegi mure, kindlasti mitte selle puhkeasutuse mure. Kui mõni puhkeasutust külastav laps või täiskasvanu sealt puugi külge saab ja haigestub borrelioosi või entsefaliiti, on see juba kellegi teise mure, mitte selle puhkeasutuse oma.
Minu tänase postituse mõte ei ole kellelegi näpuga näidata. Tahan hoopis juhtida tähelepanu, et me saame aidata kaasa puukide ja puugihaiguste leviku pidurdamisele sellega, et korjame ära puugid meie juures elavate loomade küljest. Samuti tahan juhtida tähelepanu sellele, et lisaks inimestele saavad ka loomad puukidelt haigusi, millele on vaja ravi ja mida saab osaliselt ennetada vaktsineerimisega. Oleme teadlikumad ja loomade suhtes hoolivamad!
